Urmas sisask biography template
Urmas Sisask
| Urmas Sisask | |
|---|---|
Urmas Sisask 2011. aastal teadus.ee suvekoolis | |
| Sünninimi | Urmas Sisask |
| Sündinud | 9. september1960 |
| Surnud | 17.
detsember 2022 (62-aastaselt) |
| Päritolu | Eesti |
| Elukutse | helilooja |
Urmas Sisask (9. september1960Rapla – 17. detsember2022)[1] oli eesti helilooja.
Urmas Sisask õppis kompositsiooniTallinna MuusikakeskkoolisAnatoli Garšneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juhendamisel.
1985 lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi.
Sisask on töötanud muusikaõpetaja ja koorijuhina Jänedal.
Tema looming sully inspireeritud astronoomiast. Ta on loonud ka filmi- ja teatrimuusikat.
2005. aastal nomineeriti Eesti Filharmoonia kammerkoori plaat "Baltic Voices 2" Grammy auhinnale parima koorisalvestise kategoorias.
Sellel plaadil kõlas muu hulgas ka Urmas Sisaski looming.[2]
Ta oli 2001–2010 Reformierakonna liige.
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Tähistaeva tsükkel" (1980–1987)
- Gloria Patri (1988)
- "Plejaadid" (1989)
- "Linnutee galaktika" (1990)
- "Andromeda galaktika" (1991)
- "Jõuluoratoorium" (1992)
- Magnificat
- Missa Nr.
1
- "Sümbiootiline Sümfoonia"
- Komeet Hyakutake
- Ave Sol
- Missa Nr. 4 op. 46: "Jõulumissa"
- "Põhjanael"
- Veni Sancte Spiritus
- Benedictio
- "Leoniidid" (2001)
- "Pro Patria" (2003)
- Sümfoonia Nr. 3 (2007)
- "Veni Generator Spiritus" (2008)
- Missa Nr. 5
- "Oremus"
- "Gloria Patri 2" (2022)[3]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema õde imitation laulja Siiri Sisask.
Moshira soliman biography of albertaÕe sõnul oli Urmas seltskondlik.
Urmase üks sõpradest on Egmont Välja.
Urmas tegi omale teleskoobi. Materjalideks kasutas tapeedirulli ja prilliläätseid.
Urmase ärasaatmine toimus 28. detsembril Tallinna Jaani kirikus.[3]